Miks sulgevad Eesti pangad kliendikontosid ja mida teha, et seda ei juhtuks?

Paljud Eestis registreeritud ettevõtted, mille omanikud või juhid ei ole pärit Eestist, on sattunud olukorda, kus pank võib teatada ettevõttele, soovib tema konto sulgeda.

Mis on selle põhjuseks?

Enamasti ei selgita pangad oma otsust. Kui ettevõte ei ole reegleid ja eeskirju rikkunud, tekitab see ainult segadust.

Pangad sulgevad tavaliselt kontosid juhul kui Eestis registreeritud ettevõtte tegevus ei ole Eestiga piisavalt tihedalt seotud.

Millist äritegevust peetakse Eestiga piisavalt tihedaks? Kes otsustab selle üle? Mida see üldse tähendab?See ei ole seaduses fikseeritud ning seetõttu otsustab panga vastutav töötaja või järelevalveorgani töötaja omal äranägemisel, kui tihedalt on ettevõtte äritegevus Eestiga seotud ja kas see on piisav, et jätta ettevõte konto alles.

Mida võib pank seejuures kaaluda?

Konto sulgemise üle otsustamisel võetakse arvesse ettevõtte teatud tunnuseid, näiteks seda, kas Eesti ettevõttel on Eestis kontor, kas ettevõttel on töötajaid, kes saavad palka, ja kas ettevõttel on Eestis partnereid.

On loomulik, et pangad ei soovi tegemist teha fiktiivse juriidilisele kehaga, kelle tegevus ei ole Eestiga seotud.

Seega, kui ettevõttel on reaalne äritegevust, on ka tõenäosus, et ettevõtte konto pangas satub othu, väiksem.

Kuid sellest siiski alati ei piisa, et täita kõiki panga nõudeid. Pank võib uurida, milliste ettevõtete ja riikidega teie ettevõte äritegevust teostab. Kui partnerettevõtted või kliendid, kes makseid üle kannavad või vastu võtavad, asuvad kõrge riskiga riikides, on suur tõenäosus, et pank sulgeb ettevõtte konto.

Kuidas teha kindlaks, kas teie partnerid ja kliendid tegutsevad kõrge riskiga riikidest?

First, you can ask the bank officer which countries are considered high-risk.
Second, there is a list of countries, the so-called “black list” for the European Union, which is constantly updated and, third, it can be identified indirectly by searching for open source information.

Esiteks võite küsida pangatöötajalt, milliseid riike loeb pank kõrge riskiga riikideks. Teiseks on olemas selliste riikide nimekiri, nn Euroopa Liidu must nimekiri, mida pidevalt ajakohastatakse. Kolmandaks saab sellele küsimusele vastata avalike andmeallikate abil.

Millele võivad pangatöötajad tähelepanu pöörata?

Kuna nõuetele vastava ettevõtte kriteeriumid ei ole selgelt kindlaks määratud, võib pank leida vigu kõiges. Aeg-ajalt kontrollivad pangaametnikud internetist teavet ettevõtte omanike või ettevõtte juhtkonna kohta. Juhul kui nad leiavad kahjulikku teavet, võivad nad tõsta kogu ettevõtte riskihinnangut. Sama lähenemisviisi võib pank kohaldada ka ettevõtte partnerite suhtes. Kui internetis leidub ettevõtte partneri kohta negatiivset teavet, võib pank kasutada seda teavet, olenemata selle olemusest või allikast, ettevõtte riskihinnangu tõstmiseks.

Loomulikult ei ole selline „loominguline” lähenemine soodne ettevõttele, kes lisaks äri- ja maksuriskidele on avatud ka äripartneri riskile.

Seetõttu soovitame võimaluse korral avada kontod mitmetes Eesti pankades, et äritegevus ei sõltuks ainult ühest pangakontost. Lisaks on soovitav avada konto väljaspool Eestit asuvas pangas ja makseteenuse pakkuja juures.

Maxwise OÜ aitab avada ettevõttel kontosid Šveitsis ja Türgis asuvates pankades.