Uued väljakutsed, millega tehnoloogiaettevõtted Eestis silmitsi seisavad.

Eestis tegevust alustanud ettevõtted võivad teatud aja jooksul põrkuda järgmiste väljakutsetega, mis mõjutavad oluliselt nende tegevust ja mida seetõttu tuleb teada.

Kohesed väljakutsed

1. Tööjõumaksud.
2. Tööjõuküsimused.
3. Ettevõtte tegevusnõuete täitmine ja Eestis viibimise põhjendus.
4. Koostöö Eesti finantsasutustega.
5. Koostöö Eesti järelevalveasutustega.
6. Raamatupidamispõhimõtted ja vastavus rahvusvahelistele standarditele.

Nende väjakutsete lahendamisel võib tekkida mõningaid raskusi, mida tuleb algusest peale arvesse võtta.

Soovitame pöörata tähelepanu

1. Tööjõumaksudele.

2021. aasta alguses oli Eesti keskmine kuupalk 1538 eurot. See on brutosumma.

2021. aastal on Eestis minimaalne maksuvaba summa sõltuvalt sissetulekust 0 kuni 500 eurot kuus.

Igakuiselt töötasult summas 1538 eurolt makstavad tööjõumaksud moodustavad 809,29 eurot.

Keskmine palk varieerub sõltuvalt tegevusalast. IT-ettevõtete ja fintech-ettevõtete hulgas on keskmine kuupalk ca. 2761 eurot. Selliselt palgalt moodustavad tasumisele kuuluvad maksud 1564 eurot. Põhjuseks on see, et selliselt palgalt on minimaalne maksuvaba summa 0 eurot.

2. Eestis on viimasel ajal väga suureks muutunud probleemiks tööjõu saadavus.

Põhjuseks on see, et fintech ja IT-ga seotud tööstusharud, mis vajavad kvalifitseeritud personali, kasvavad kiiresti. Eestis on kõigil nendes tööstusharudes tegutsevatel ettevõtetel pakiline vajadus spetsialistide järele. Eestis on nõudlus kvalifitseeritud spetsialistide kättesaadavus väga suur ja pakkumine väga piiratud. Välismaiseid kvalifitseeritud spetsialiste on raske värvata viisade ja töölubadega seotud küsimuste tõttu. Selleks ei paku riik soodustingimusi või erisusi.

Samuti tuleb märkida, et kvalifitseeritud töötajal peab olema hea inglise keele oskus ning soov ja võimalus eesti keelt õppida, sest Eesti ettevõtetes on raske töötada ilma keelt oskamata.

Töötajatega sõlmitakse lepingud vastavalt Eesti töölepingu seadusele, mis soovib töövõtjat ja on peamiselt suunatud töötajate õiguste järgimisele. Eestis on 8-tunnine tööpäev ja garanteeritud 24-päevane põhipuhkus. Lapsehoolduse puhul on tagatud 18-kuuline rasedus- ja sünnituspuhkus koos palgaga või kuni 3 aastat ilma palgata. Ületundide tegemist ei soodustata ja töötajad tavaliselt ületunde ei tee.

3. Kohalikud pangad on hiljuti tugevdanud oma nõudmisi ettevõtetele ja nõuavad, et neil oleks Eestiga äriside. Selle tõestamiseks nõuavad pangad, et Eestis registreeritud ettevõtetel oleks Eestis töötaja või töötajad, kontor ja partnerid, kes teevad koostööd Eesti registreeritud ettevõttega. Need nõuded raskendavad tegutsemist rahvusvahelistel internetiettevõtetel, kellel ei ole Eestis äritegevust. Ka siis kui ettevõttel on Eestis töötajad ja kontor, on kohalikud pangad sulgenud selliste ettevõtete kontosid.

Maksuhaldurid ei kontrolli tavaliselt, kas rahvusvaheline ettevõte tegutseb Eestis või mitte. Võib öelda, et ettevõtete ja maksuhalduri koostöö on sõbralik ja avatud. Samas on Eestis käibemaksukohustuslase numbrit raske saada, kui Eesti ettevõttel ei ole käivet või kui selle käive Eestis on liiga madal (alla 40 000 euro aastas). Kui ettevõtte käive tekib peamiselt ELis, mitte Eestis, võivad maksuhaldurid otsustada mitte registreerida ettevõtete Eestis käibemaksukohustuslasena.

4. Kui Eesti tehnoloogiafirma puhul ei ole selle enamusomanikud ja juhatuse liikmed Eesti residendid, on kõige keerulisemaks küsimuseks pangakonto avamine Eesti pangas.

Praegu jälgivad kõik pangad selliseid uusi kliente äärmiselt hoolikalt. Enne konto avamise otsustamist paluvad pangad Eesti ettevõttel tõestada, et tal on tegevus ja juhtimine Eestis.

Selle tõestuseks saavad olla renditud kontor ja kohalikud töötajad, kes saavad palka. Kuid isegi sellisel juhul võib pangal tekkida küsimus, miks on Eestisse asutatud ettevõte kui see ei tegutse Eestis. Pangad ei aktsepteeri põhjendusi, et Eestis on soodne maksu- ja ärikeskkond.

Sõltuvalt äritegevusest võivad pangad pidevalt jälgida ettevõtte tegevust ja nõuda mis tahes dokumente tehtud tehingute kohta, kui ettevõttel on pangas avatud konto.

5. Koostöö Eesti järelevalveasutustega.

Eestis registreeritud tehnoloogiaettevõtted, kelle tegevus on seotud finantsteenuste osutamisega, e-kaubanduse või kaubandusteenuste osutamisega, puutuvad oma tegevuses varem või hiljem kokku Eesti järelevalve- ja kontrolliasutustega. Kui ettevõte vajab tegevuseks teatud lube või litsentse, siis neid väljastavad asutused ei paku ettevõttele oma abi. Seega vajavad litsentsi või luba taotlevatel ettevõtetel juhiseid selle kohta, kuidas täita järelevalveasutuste eeskirju ja nõudeid. Üldjuhul ei teavita järelevalveasutused äriühinguid eelnevalt sellest, mida viimased peaksid või ei peaks tegema kehtestatud eeskirjade järgimiseks ning millised on kontrollimise kriteeriumid ja -nõuded. Sageli juhtub, et kontrollimisel karistatakse ettevõtteid selliste nõuete mittetundmise eest.

Seetõttu peaksid ettevõtted lubade või litsentside taotlemisel pöörduma professionaalide poole, kes aitavad neil täita võimalikke nõudeid ja soovitavad, mida teha selleks, et nõudeid mitte rikkuda.

6. Eesti ettevõtete standardsed finants- ja maksuaruanded erinevad oluliselt teistes riikides kasutatavatest standarditest ning rahvusvahelistest IAS/IFRS aruandlusstandarditest Seetõttu peab rahvusvahelist tegevust teostaval ettevõttel olema spetsialist, kes "konverteerib" Eesti ettevõtte aruanded rahvusvahelisele standardile, mida kasutatakse teistes riikides ja mis vastab IAS/IFRS standarditele.

See erinevus tähendab, et kasutatakse mittestandardset raamatupidamisarvestust, eelkõige põhivara, selle väärtuse vähendamise ja ümberhindamise, kasumi ja kahjumi arvestuse ning põhivara arvestuse osas.

Eestis registreeritud ettevõte on kohustatud koostama ja esitama kõik aruanded eesti keeles.

Kui teil on selle kohta kommentaare või soovite anda tagasisidet, saatke see palun aadressile: dmitry@maxwise.eu