Äritegevuse
ümberpaigutamine

Igaüks võib asutada Eesti ettevõtte. Teil võib olla mis tahes riigi kodakondsus või elukoht.

Samuti võib olla kas füüsiline või juriidiline isik. Juhatuse liikmeks võib aga olla ainult füüsiline isik.

Jah, iga offshore-ettevõtja võib omada Eesti ettevõtet.

Eesti äriühingu minimaalne aktsiakapital on 2500 eurot. Aktsiakapitali võib tasuda enne Eesti äriregistrisse kandmist. Aktsiakapitali võib tasuda rahalise sissemaksega (sularahas või ülekandega uue äriühingu pangakontole) või mitterahalise sissemaksega (varaga). Osakapitali ei ole kohustatud asutamise ajal täies ulatuses sisse maksma.

Jah, see on.

B-kaardi koopia. See on väljavõte Eesti äriregistrist ja sisaldab järgmist teavet Eesti ettevõtte kohta:

• põhikirja kinnitamise kuupäev;
• ärinimi;
• registrikood;
• põhikirja muutmise kuupäevad;
• pitsat;
• tegevusala;
• juhatuse liikmed (või likvideerijad);
• aktsiakapital;
• ettevõtte klass;
• viide hilisemale kirjele;
• majandusaasta algus ja lõpp;
• omanik;

põhikiri. Tegemist on väljavõttega Eesti äriseadustikust, mis sisaldab põhipunkte, mis näevad ette aktsionäride koosoleku läbiviimise, osanike hääletamise, osanike otsuse jms. Põhikirjas on kirjas ka teave äriühingu aktsiakapitali kohta. .

Ei, Eestis ei ole pitserit käsitlevat seadust. Eesti äriühing võib siiski teha mis tahes pitseri, mis ei ole registreerimisele allutatud. Eesti äriühingu pitseri kasutamisel ei ole mingeid õiguslikke tagajärgi.

Eesti äriühing võib tegeleda mis tahes äritegevusega, mis ei ole seadusega keelatud. Kui tegevus, mida äriühing kavatseb teostada, nõuab luba (litsentsi), siis peab see tegevus olema märgitud põhikirjas ja B-kaardil.

Eesti äriühingu juhtorgan on juhatus. Juhatus valitakse aktsionäride poolt ja see tegutseb vastavalt Eesti äriseadustikule ja äriühingu põhikirjale.

Selline dokument on B-kaart (ametlik väljavõte Eesti äriregistrist). B-kaart sisaldab andmeid Eesti ettevõtte juhatuse koosseisu kohta (eesnimi, perekonnanimi, sünniaeg, isikukood ja elukoht). Muud juhatuse volitused on sätestatud Eesti ettevõtte põhikirjas.

Jah, nad võivad. Kui kõik juhatuse liikmed on Eesti mitteresidendid, siis on Eesti äriühingul seaduslik esindaja Eestis. See võib olla juriidiline või füüsiline isik, kes on Eesti resident.

Eesti äriühingul ei pruugi olla üldse juhti. Juhatuse liikme ametisse nimetamine toimub juhatuse otsusega ja juhatuse liikme tegevus on sätestatud töölepingus.

Eesti äriühingu omandiõigus registreeritakse aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimise teel. Aktsiate ostu-müügileping sõlmitakse Eesti notari juuresolekul. Aktsiate ostu-müügileping kirjutatakse Eesti võlaõigusseaduse alusel.

Ei ole, aktsionär võib aktsiate ostu-müügitehingu tegemiseks koostada notariaalselt tõestatud ja nõuetekohaselt legaliseeritud esindaja volikirja.

Jah, äriregister on avalikkusele kättesaadav. Äriregistrisse kantakse järgmised andmed:

• ettevõtte asutajad;
• teave juhatuse liikmete kohta;
• teave aktsionäride kohta;
• tegevusala;
• viimaste aastate finantsaruanded;
• dokumendid, mis tõendavad kõiki ettevõtte muudatusi.

Eesti on ühinenud 1961. aasta Haagi konventsiooniga, seega võib Eesti äriühingu notariaalselt tõestatud dokumente legaliseerida apostilliga. Kui Eesti on sõlminud vastastikuse õigusabi lepingu mõne teise riigiga (Venemaa, Ukraina), piisab, kui dokumendid on tõestatud Eesti notari poolt. Eesti notarid võivad dokumente tõestada inglise ja vene keeles.

Eestis kehtivad järgmised maksud:

• tulumaks;
• sotsiaalmaks;
• pensionikindlustus;
• töötusmaks;
• maamaks;
• hasartmängumaks;
• käibemaks (KM);
• kohandatud tasu;
• aktsiis;
• raskesõidukimaks.

Ei, ei tohiks. Kui Eesti ettevõte on täielikult äriregistrisse kantud, on ta automaatselt Eesti maksuresident.

Ei, ei tohiks.

Kõik kulud, sealhulgas litsentsitasud ja intressid, mis äriühingul on seoses oma äritegevusega tekkinud, võib tulust maha arvata. Kohaldatakse Euroopa intressi- ja litsentsitasudirektiivi.

Kahjumit võib edasi kanda. Selleks ei ole ajalist piirangut.

Ei, ei ole. Alates 01.01.2000 muutus ärikasumi maksustamise poliitika. Praegu ei kuulu maksustamisele majandusaasta tulemuste kohane brutokasum, samas kui jaotatav kasum kuulub maksustamisele.

Kasumi jaotamine võib toimuda otse dividendide kaudu või kaudselt lisahüvitiste kaudu omanikele, osanikele ja ettevõtte töötajatele.

Alates 01.01.2015 korrutatakse 20%-line maksumäär 20/80-ga (see on siis 25%).

Ei, ei ole, kui mitteresidendist töötaja töötab väljaspool Eestit.

Jah, kui mitteresidendist töötaja töötab Eesti territooriumil ja on/või on Eesti ettevõtte juhatuse liige, siis arvatakse tulumaks maha 20%. Lisaks peab ettevõte tasuma sotsiaalmaksu, mis peetakse töötaja palgast maha 33%. Tööandja tasub nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu enne eelmisele eelarvekuule järgneva kuu 10. kuupäeva. Kui mitteresidendist töötaja töötab töölepingu alusel väljaspool Eestit ega ole Eesti ettevõtte juhatuse liige, siis tema töötasu maksukohustuslane ei kuulu.

Käibemaksuseaduse artikli 19 punkti 1 kohaselt tekib käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus alates kalendriaasta algusest, kui ettevõtte maksustatav käive, välja arvatud põhivara võõrandamine, ületab 40 000 eurot.

Eesti käibemaksu põhimäär on 20%.
On olemas ka vähendatud määrad 0% ja 9%.

Ettevõtte juhatuse liige või tema esindaja peab tulema maksuameti kontorisse koos isikut tõendava dokumendiga ja täitma ettenähtud vormi kohase avalduse. Osakond võtab taotluse vastu ja määrab taotlejaga kohtumise aja. Kohtumise ajal peab taotleja esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et ettevõte tegeleb ettevõtlusega või on seda äsja alustanud, ning tõendama vajadust registreerida ettevõte käibemaksukohustuslasena, kuna käive on suur (vt punkt 8). Seejärel teeb maksuamet otsuse kolme päeva jooksul.

A) Ei, ei ole, kui need kaubad ei ole pärit Euroopa Liidust.

B) Ei, ei ole, kui need kaubad tarnitakse Euroopa Liidust vabatsooni või vabatollilattu, et neid 60 päeva jooksul alates tarne hetkest EList välja eksportida.

Kui kasumit jaotatakse dividendidena, on võimalik neli varianti:

A) Eesti ettevõtte omanik on füüsiline isik.
Sellisel juhul arvab Eesti ettevõte maksu maha ja maksab selle eelarvesse.

B) Eesti ettevõtte omanik on juriidiline isik (mitte madala maksumääraga riigist).
Sellisel juhul arvab Eesti ettevõte maksu maha maksumääraga ja maksab selle eelarvesse.

C) Eesti ettevõtte omanik on juriidiline isik (offshore – madala maksumääraga riigist).
Sellisel juhul arvab Eesti ettevõte maksu maha maksumääraga ja maksab selle eelarvesse.

(For an answer to this question, please refer to the item 9, but in this item we cite the question often asked by our clients in its exact form.)

First of all, the Estonian enterprise pays income tax from all the dividends and other deductions from profit, presently at the rate of 20% is multiplied on 20/80.

Secondly, if the owner of the Estonian enterprise is a non-resident company not located in a country with low tax rate (is not an offshore country), it is not liable for any other taxes.

Thirdly, if the owner of the Estonian enterprise is a non-resident company located in a country with low tax rate (is an offshore country), the dividends are liable for income tax at the rate of 20%, irrespective of the percentage of shares of the enterprise owned by the non-resident company.

NB! According to the clause 1.1 of the article 18 of the Income Tax Act, the dividends are not liable for income tax if the income tax is paid from a part of the profit, which is the basis of their payment, or if the income tax is deducted from dividends in a foreign state.

Translated with www.DeepL.com/Translator (free version)